Eripedagoogi jaoks on infotehnoloogial kolm eri valdkondades eri määral põimunud rollidegruppi:
- Arvuti kui laia profiiliga abivahend – sedalaadi tööd on ühised enamikule arvutikasutajatest (/…/).
- Arvuti kui õppeprotsessi lihtsustaja ja mitmekesistaja – siia kuuluvad nii mitmesugused arvutiga ühendatud eriseadmed kui väga lai valik erinevat õpitarkvara (/…/).
- Arvuti kui kompensatsioonivahend – eriti just raskete puuetega inimeste jaoks kujutab arvuti endas hindamatut abilist igat laadi eneseteostuseks (Kikkas, 2011).
Mobiilisideoperaatori kodulehelt leiame info: Mobiilsideoperaatorid on aegade jooksul klientidele tutvustanud ridamisi aina uusi ja uusi andmesidetehnoloogiaid – näiteks GPRS, EDGE ja 3G on ehk tuntumad märksõnad, mis on tavakasutajale silma-kõrva jäänud. Tänaseks oleme aga sealmaal, et tarbijale pole enam tähtis mitte niivõrd tehnoloogia, mida ta mobiiltelefon või netipulk kasutab internetiühenduse loomiseks, vaid hoopis tehnoloogiast tulenevad võimalused – internetis surfamine, e-posti lugemine ja kirjutamine, suhtlusvõrgustikud, videote vaatamine jne.
FEPEDA (Üle-Euroopaline Kuulmispuuetega Laste Vanemate Liitude Föderatsioon) on teinud avalduse: Telekommunikatsiooni tööstus peaks ise arendama ja võimalikuks tegema universaalse teenuse kompleksi kurtidele ja kuulmispuuetega inimestele, et vältida lisakulutusi sisenemaks üldisesse kommunikatsiooni võrgustikku. Antud sfääri tootjad peaks igati julgustama ja motiveerima looma ja tutvustama uusi tehnoloogiaid koostöös vastavate kohalike organisatsioonidega. Eesmärk peaks olema võimaldada kurtidele ja kuulmispuudega lastele juurdepääs parimatele tehnilistele abivahenditele.
FEPEDA avaldus ja mobiilsideoperaatori soov pakkuda kuulmispuuetega inimestele uuemaid vajaduspõhiseid teenuseid (nt Skype`i videokõne mobiiltelefonis) julgustab mind läbi viima uurimust „Kurtide ja vaegkuuljate kaasamine ühiskonda. Suhtlemisvõimaluse suurendamine mobiilsideoperaatori poolt loodud teenuspaketi abil“.
Infotehnoloogia on viimaste kümnendite jooksul pea tundmatuseni muutnud väga paljusid ühiskonnaelu valdkondi. /…/. Eriti põhjalikult on nüüdistehnoloogia muutnud puuetega inimeste positsioone, avades neile tee sellistesse ühiskonnaelu sfääridesse, mis varem oli nende jaoks täiesti suletud (Kikkas, 2011).
Kikkase IT mõjusfääri joonis ja lisatud selgitused ning nendest lähtuvalt tekkinud mõtted:
Füüsiline keskkond – /…/. Infotehnoloogia roll siin on enamasti seotud kaudse mõjutamisega (probleemi teadvustamine, sobivate lahenduste propageerimine) (Kikkas, 2011). Usun, et väga häid IT-alaseid lahendusi erivajadusega inimesele võivad genereerida, luua ja propageerida just IT alaste teadmistega erivajadusega inimesed ise.
Ühiskonna suhtumine/Sotsiaalpoliitika) – /…/ Infotehnoloogial kui massimeediaga tihedalt seotud valdkonnal on siin öelda kaalukas sõna avaliku arvamuse kujundamisel. Ka on IT areng viimastel aastakümnetel toonud meedia n.-ö igaühe käeulatusse /…/ (Kikkas, 2011). Ma ei ole tulnud selle peale, et lugeda erivajadustega inimeste ajaveebe. Läbitud teema pani mind sellele mõtlema – õppida ja koguda teadmisi läbi massimeedia valdkonna.
Meditsiin ja füüsiline rehabilitatsioon ning taastustegevus – Infotehnoloogia on selles vallas enamasti seotud meditsiiniaparatuuriga /…/ (Kikkas, 2011).
Meenub televiisorist vaadatud uudislõik, kus Haapsalu Neuroloogilise Rehabilitatsioonikeskuse füsioterapeut tutvustas 3D kõnnianalüüsi. HNRK kodulehelt saame lugeda, et 3 D „kõnnilabor on sisustatud Viconi liikumis- ja kõnnianalüüsi tehnikaga: 8 MX T-series infrapunakaamerat, 2 videokaamerat (üks salvestamaks inimese liikumist eest-, teine külgvaates). Lisaks 2 AMTI jõuplatvormi. Labori tehniliste lahenduste kasutamine põhineb Viconi tarkvaral: /…/.
Uudislõigust jäi meelde füsioterapeudi poolt öeldu, et selline tehnoloogia on suureks abiks kõndimisraskusega inimesele sobivaimate harjutuste koostamisel ja et praktika on näidanud juba praegu väga häid edasiminekuid ja tulemusi kõndimisraskuste korrigeerimisel.
(Eri)pedagoogika – /…/. Erinevate riistvaraseadmete ja multimeediatehnoloogia kasutamine kujuneb tõenäoliselt tulevikus eripedagoogika lahutamatuks osaks (Kikkas, 2011). Meenub Ene Koitla artikkel „Digiajastul istub haridus viimases vagunis“, kus autor rõhutab kui tähtis on just kesksete elektrooniliste õppematerjalide loomine, mis on kõigile vabalt kättesaadavad ning lisab, et siin on tähtis roll just riigil ehk haridus- ja teadusministeeriumil. Autor lisab, et „Õpetaja saaks nende baasil kujundada põnevaid õppetegevusi ja luua õppija individuaalseid arenguid arvestava personaalse õpikeskkonna“.
Ristiku Põhikoolis praktikal viibides tunnetasin Irja Rebase matemaatikatunnis, kui arendavalt toimib kooslus – tark-pühendunud õpetaja ja innovaatiline tehnoloogia (Smart-tahvel). Õpilastes oli säilinud suur annus õppeprotsessi nautimise oskust ja õpimotivatsiooni.
Eneseteostus/Teenused ja abivahendid – Siin meenub meie kursuse ühine õppekäik, kus meile tutvustati arvuti ekraanilugemisprogrammi Jaws, mis annab kõnesüntesaatori programmi abil teada, mis on ekraanil. See programm võimaldab nägemispuudega inimesel kasutada arvutit peaaegu võrdväärselt tavainimesega. Selline võimalus on osutunud väga populaarseks. Kasutajaid lisandub pea iga päev. Saime teada, et vaegnägijate rehabilitatsiooniprogramm võimaldab läbida vastavasisulise arvutiõpetuse kursuse.
Allikad:
Kikkas, K. (2011). IT ja erivajadused. [2012, veebruar 6, 16].
No comments:
Post a Comment