Sunday, March 4, 2012

Kokkuvõte

Sõna „tehnoloogia“ annab mõista, et kursus ei pruugi olla eripedagoogile kerge. Kindlasti aga huvitav ja väga vajalik. Iseseisev õppimine oli alguses raske (kodulehe loomine), aga lõppkokkuvõttes siiski arenemiseks häid võimalusi pakkuv õppevorm. Ise teema läbitöötamine tekitas huvitavaid mõtteid, mida võimaluse olemasolul katsetada sain (tugitehnoloogia ülesanne). Oli hea tunne, kui midagi keerulist sai valmis ja viis huvitava järelduseni. Loengumaterjalid olid hästi mõistetavad ja ülesannete õnnestumist toetavad.
Kõige aeganõudvam protsess oli kodulehe loomine ja minu puhul oli see toiming ka suunavat-toetavat abikätt vajav. Kodulehe loomine andis võimaluse suhelda ja pisut ka kaasa rääkida tehnoloogilist keelt valdava inimesega. See kaasa rääkimise üritamine ja arusaamise tekkimine oli uut kogemust pakkuv, mida nüüd teistegagi jagan. Kinnitust sai ka teada-tuntud tõde, et õnnestunud koostöö aluseks on head inimsuhted.
Olles sotsiaalset mitte eriti aktiivne inimene, on vastloodud ajaveeb ja algusjärgus koduleht mulle nüüd heaks mõtlemisaineks, kas jätkata. Kui seda teen, siis arvatavasti rohkem erivajadusega inimese võimaluste ja vajadustega arvestavalt.
Ettepanekuna oskan välja pakkuda võib-olla seda, et kodulehe loomisel, kui ebakindlus on suur, võiks teha koos õppejõuga mõned Skype-suhtlused, kus  kõik n-ö rumalad küsimused saaks ära esitada. Kui tekib juba teatav arusaam ja loogika, siis on kergem iseseisvamalt jätkata. 
Raske läheb mööda, aga teadmised, kogemused ja tulemused jäävad. Nii võiks selle kursuse kokku võtta. Nii öeldakse ka mägedes käimise kohta ja kindlasti veel paljude huvitavate ja vajalike tegevuste puhul. Meenub veel Ene Koitla artikli pealkiri „Digiajastul istub haridus viimases vagunis“. Usun, et saadud teadmistega oleme tulevikus väikeseks algeks suunamaks haridust viimasest vagunist ettepoole.

Tuesday, February 14, 2012

Ülesanne 6. Võrgusuhete eripärad.


Skype`i virtuaalkogukond ja inimsuhted.
Võrk annab edasi küll teate sisu, kuid lõikab ära suure osa kontekstist – situatsiooni, miimika, kehakeele, hääletooni (Kikkas, 2011)
Videokonverents annab edasi nii sõnumi kui ka suure osa taustainfot – miimika, žestid, intonatsioon (Kikkas, 2011).
Skype´i virtuaalkeskkonnas on võimalik suhelda mitmel moel – helistada internetitelefoni kõne Skype`ilt Skype`ile, teha konverentskõne, kasutada videokõnet, grupivideokõnet, suhelda tekstvestlust kasutades. On võimalus suhelda nii taustainfoga kui ka ilma selleta. Suhtluse liik on võimalik valida sõltuvalt soovist ja tehnoloogilistest võimalustest.
Oma väikeses Skype`i kogukonnas suhtlen enamasti just tekstvestlust kasutades. Kasutan ka n-ö seguvarianti – tekstvestluselt üleminekut helistamisele ja tihti ka videokõnele või osalisele videokõnele (just inimesega, kes on lähedane ja viibib välismaal).
Virtuaalreaalsus ja võrgukeskkond areneb üha suurema realismi suunas, võimaldades nii reaalsete nähtuste kui ka fantastiliste sündmuste kujutamist. Mistahes virtuaalmaailm aga ei hakka kunagi asendama tegelikke inimestevahelisi kontakte (Kikkas, 2011).
Skype`i tasuta suhtlemise võimalus toob suhtlusesse teatava rahu ja tunde, et ollakse koos. Suhtlus võib kesta tunde nii, et samal ajal tehakse ka igapäevaseid tegevusi-toimetusi ja suheldakse vestluskaaslasega kui samas ruumis viibijaga. Selline suhtlusviis on päris elu suhtlusele ja tunnetamisele lähedane. Järgnev dialoog, kauge vahemaa tagant (laps õpib välismaal), annab kasvõi pool naljaga tunnete ehtsuse tunnetamisele reaalse kinnituse. Ema: „Ma panen sind korra põrandale.“ (sülearvuti sülest põrandale). Laps (kurvalt):  „Emme, ära pane, ma tahan süles edasi olla.“  
Kogemused näitavad, et isegi juhul, kui üks osapool on mingis mõttes „teistmoodi“, on esmasele võrgukontaktile järgnev reaalne kontakt palju lihtsam – ja seda mõlemale osapoolele. Siin on aga üks tingimus – ausus (Kikkas, 2011).
Erivajadusega inimese jaoks on suhtlus, kuhugi kuulumine, läheduse tunnetamine veelgi olulisem kui tavalisele inimesele.  Kui esmane kontakt on loodud, saab tasapisi edasi liikuda. Skype` suhtlus annab suhtluse/suhte rahulikuks ja loomulikuks arenemiseks aega ja tagab sammhaaval edasiliikumise võimaluse. Kuulmispuudega inimese puhul võib olla videokõne kasutamise võimalus heaks abivahendiks olla ühiskonda rohkem ja aktiivsemalt kaasatud.
Kikkase sõnul on võrgusuhtluses väga oluline viisakus ja oskus ennast üheselt väljendada. Ta toob välja võrgukontakti mängureeglid ehk 10 käsku Virginia Shea raamatu „Netiquettq“ alusel – ole inimene, jää iseendaks, austa teise inimese võrguaega, näe hea välja (väljendusoskus, keelekasutus, stiilitunne), aita piirata sõimusõdu, austa teiste privaatsust, jaga teadmisi, ära kuritarvita võimu, andesta teistele nende eksimused, tea, kus sa oled. Sellised mängureeglid on toeks heade suhte tekkimisele.
Skype`kohta kirjutatud artiklist „Domeeni olemasolu määras internetitelefonile nimeks Skype“ sain teada täpsemaid fakte Skype`i ajaloo, eestlaste osaluse ja kasutamise kohta. „2010. Aastal /…/ helistati Skype`i sees kokku 190 miljardit minutit ning Skypest välja 12,8 miljardit minutit“.
Tehnoloogilise arengu (Skype nutitelefonis), „mis teeb suhtlemise veelg lihtsamaks, ükskõik kus inimesed parasjagu ka ei asu“) ja sellest tingitud kasutajaarvu suurenemise kohta saame lugeda ka uudiseportaalist Neljas.ee, kus Skype`i asepresident ning toote- ja turundusjuht Neil Stevens räägib, et „Meie eesmärgiks on pakkuda Skype`i videokõnede võimalust nii paljudel erinevatel platvormidel kui võimalik /…/. „Igal ajahetkel logib Skype`i üheaegselt sisse umbes 30 miljonit kasutajat. Kokku sooritavad nad samaaegselt üle poole miljoni videokõne“.
Skype` virtuaalse õpikeskkonna kohta saame lugeda artiklist „Skype tutvustas õpetajale ja õpilastele mõeldud virtuaalset õpikeskkonda“, et „Skype`i uus õpikeskkond aitab õpetajatel leida partnerkoole ja -klasse, mõttekaaslasi ja külalisesinejaid, et seeläbi muuta õppetöö lihtsamaks ning koolitunnid õpilaste jaoks põnevamaks, interaktiivsemaks ja meeldejäävamaks. Uuel õpikeskkonnal on mitmeid kasutusvõimalusi. Nii saab näiteks otsida ja jagada õppematerjale, avastada klassiruumist lahkumata Skype`i videokõne vahendusel uusi kultuure ja õppida võõrkeeli, muutes seeläbi keele- ja geograafiatunnid senisest vahetumaks“.
Inimene õpib ja tehnoloogia areneb. Häid inimsuhteid hoides, nõrgemaid toetades, haridust-kultuur endas kandes – selline suhtlus aitab inimest elus edasi nii tava- kui virtuaalkeskkonnas.


Allikad
Kikkas, K. (2011). Internetisuhtlusest. [2012, veebruar 20].
Hanson, M. (2011). Domeeninime olemasolu määras internetitelefonile nimeks Skype. [2012, veebruar 20].
Skype`i funktsioonide nimetused [2012, veebruar 19].

Ülesanne 5. Ligipääsetav Internet.

Analüüsisin Kati Hannele Leutonen`i veebilehte. Kati veebileht koosneb kuuest omavahel lingitud HTML-failist ja vajalikust kolmest graafilisest elemendist (kolmel lehel). Vaadates lehtede koode (Page -> View Source) meenusid juba natuke tuttavaks saanud (X)HTML keele elemendid – tagid, meta-väljad, pildimärgendid, märkide käsud, struktuuri elemendid jne. Esimestelt ridadelt lugesin välja, et kasutatud oli XHTML 1.0 versiooni (mida näitas ka validaatori Doctype`i kirje). („Page -> View Source-käiku“ teen nüüd uudishimust aeg-ajalt niisama ka, kui mõnda huvitavat veebilehte sirvin, lehe valideerimisest rääkimataJ).
Kati veebilehe standardsust kontrollisin Validaator W3C teenust kasutades. Lehed valideerusid ilusasti. Valideeritud lehe sertifikaadi/ikooni koodi oleksin ma lehtedele juurde lisanud.
Veebilehe värvigamma on selge, kontrastne, rahulik (hea lugeda) – sinise värvusega tekst valgel taustal ja peateema („Hobuse meeled“) valge tekst tumerohelisel taustal. Pealkirjad (peateema, alamteemad) – kirja suuruse ilus järjestikune kasutamine. Veebileht on kergelt haaratav, meeldivalt tagasihoidlik ja rahulike-selgete värvustega + rahulik must-valge graafika. Koodides on graafiline materjal ilusasti varustatud kirjeldusega, nt alt=“kompimine“, mida kursorit pildil hoides kuvatakse. Veebilehe sisu on üldhariv ja väga huvitav.
Ekraanilugejaga veebilehe lugemise/kuulamise võimalust mul ei olnud. Alternatiiviks sirvisin Kati veebilehte erinevate nutitelefonidega (millel erinevad operatsioonisüsteemid ja veebilehitsejad):
1. Operatsioonisüst. Android 2.3, veebilehitseja HTML, Adobe Flash (Samsung Galaxy S II).
2. OS MeeGo, v1.2 Harmattan, vl WAP 2.0/xHTML, HTML5, RSS feeds (Nokia N9).
3. iOS 5, vl HTML(Safari) (iPhone 4S).
Kõikides telefonides oli Kati veebileht pea üks-ühele sarnane arvutis kuvatule (OS Windows 7, vl Internet Explorer). Kasutada oli vaja vaid vähesel määral teksti suurendamist (selle lihtsa kahe sõrme lahkuliigutamise võttega) ja siis suurendatud teksti lugemiseks teksti vasakule-paremale ja üles-alla liigutamist. Nii horisontaalselt (teksti vähem näha) kui vertikaalselt (teksti rohkemgi näha kui arvutis) telefoni kasutades tundus lehtede sirvimine - suurendamine, vasakule-paremale, üles-alla kerimine - küllaltki mugav ja kerge kasutada. Arvutipildil on terviku haaramine siiski parem.
Kolme variandi lihttestimise üks erinevus: variant nr 1. puhul (OS Android 2.3, veebilehitseja HTML, Adobe Flash) ei kuvanud telefon lehtede algset üldpilti täisulatuses (kõikide veebilehtede puhul oli nii). Lehe parem serv koos tekstiga jäi peitu ja üldpildi saamiseks pidi kohe tegema vasakule-paremale liigutuse. Selliselt kuvamine on seotud Androidi veebilehitsejaga (mida kasutatakse). Teised kaks telefoni kuvasid lehtede üldpilti täisulatuses.
Kati veebilehega „Hobuse meeled“ tutvumine oli meeldiv kogemus. Hea oli sirvida lehti, mis nii sisult kui vormilt olid tasakaalus, meeldivalt tagasihoidlikud, silmale hästi haaratavad, selged ja harivad. Usun, et erivajadusega inimesed jäävad Kati veebilehega tutvudes samuti väga rahule.

Allikad
Analüüsi alus – Kikkas, K. (2011). Ligipääsetav Internet. [2012, veebruar 17].
Nutitelefonide tehnilised näitajad [2012, veebruar 17].

Monday, February 13, 2012

Ülesanne 4. Tugitehnoloogia.

Sageli on puudega arvutikasutajad ühe olulise dilemma ees – kas kasutada spetsiaalselt puuetega inimestele mõeldud erilahendusi või üritada toime tulla laiatarbevahenditega? /…/ Vahel tasuks tavaliste IT-seadmete tootjatele erivajaduste osas ideid ja infot saata – ideaalne oleks, kui kõik laiatarbelahendused oleks niivõrd ligipääsetavad, et eraldi puuetega inimestele mõeldud asju polekski vaja /…/ (Kikkas, 2011).
Kuulmispuudega inimeste seas kasvab vajadus olla aktiivsemalt kaasatud ühiskonda. Tänapäeva nutitelefonid pakuvad selleks erinevaid võimalusi.
Keskendusin kahe tugitehnoloogilise toote võrdluse puhul kuulmispuudega inimesele, kuna kuulmispuudega inimesed kasutavad tihti videokõne võimalust, et suhelda viipekeeles (on loodud spetsiaalne teenuspakett, mis soodustab suhtlemist videokõne, lühisõnumi teenuse ja multimeedia sõnumi abil). Samuti võib tehtud test olla uut infot pakkuvaks materjaliks.
Testis võrdlesin kaht erinevat videokõne võimalust – Skype`i videokõnet, mida võimaldavad osad nutitelefonid, ja mobiilsideoperaatori 3G videokõnet, mida võimaldavad paljud nuti- ja mobiiltelefonid. Lähteandmed olid mõlema videokõne puhul samad. Mõlema testi ajal (10.02.2012) kasutasin andmeside ühenduseks mobiilset Internetti.


Lähteandmed

Android 2.3 operatsioonisüsteemiga kaks nutitelefoni Samsung Galaxy S II.
Telefonid olid:  
- Skype`i rakendusega (lisaks hääl- ja tekstivestlusele ka videokõne võimalusega)
- andmeedastuskiirusega kuni 21,6 Mbit/s
- 2.0 Mpix esiküljel asetseva kaameraga (helistaja kuvamiseks kasutatav kaamera); (põhikaamera 8.0 Mpix)
- 4,3 tollise ekraaniga
- EMT 3,5G levialas (andmeside kiirus kuni 21,6 Mbit/s).
Testi tegemise ajal oli andmeside kiirus ca 2-3 Mbit/s. Testimise kestus oli ca 10 minutit.

1. Skype`i videokõne kahe nutitelefoni vahel

Videokõne pilt oli väga selge. Viipekeele kasutamiseks vajalikud liigutused ja huultelt lugemine olid hästi arusaadavad. Pilt liikus väga sujuvalt. Vertikaalses asendis moodustas helistatava videopilt telefonis ~ 1/3 telefoni ekraanist ja helistaja pilt oli sellest ca kaks korda väiksem (all vasakus nurgas ja muutumatult väga selge, sest kuvatakse otse kaamerast telefoni ekraanile. Kaaslase pilt kuvatakse läbi andmesideühenduse). Telefoni keeramine horisontaalsesse asendisse muutis helistatava pildi täisekraani suuruseks. Pilt jäi selgeks ja sujuvaks. Asetades telefoni endast 40-50 cm kaugusele telefoni lauahoidikusse (horisontaalselt), et kätega oleks mugav teha viipekeele liigutusi, oli sellises kauguses pilt arusaadav ning mugav käte ja huulte jälgimiseks – videopildi kvaliteet oli kõrge.
Telefoni tagakülje kaamerat saab kasutada kaaslasele kõne ajal millegi näitamiseks (ei pea telefoni pöörama). Kaamera ümberlülitamine toimub telefoni ekraanilt.
Helikvaliteet oli selge ja puhas. ~ üks minut Skype`i videokõnet kasutab ca 7 MB andmemahtu. Vajalik on mobiilsideoperaatori kuutasuline andmesidepakett ja/või andmeside kasutamine WiFi levialas.

2. Mobiilsideoperaatori 3G videokõne teenus kahe nutitelefoni vahel

Videokõne pilt oli selge. Viipekeele kasutamiseks vajalikud liigutused ja huultelt lugemine olid arusaadavad. Pilt liikus sujuvalt. Esines üks hetkeline resolutsioonihäire (ruudud pildil; kiirus võis langeda seoses andmeside kasutajate lisandumisega). Vertikaalses asendis moodustas helistatava videopilt telefonis ~ 1/3 telefoni ekraanist ja helistaja pilt oli sellest ca poole väiksem (all vasakus nurgas ja muutumatult väga selge, sest kuvatakse otse kaamerast telefoni ekraanile. Kaaslase pilt kuvatakse läbi andmesideühenduse). Telefoni keeramine horisontaalsesse asendisse pildi formaati ei muutnud. Asetades telefoni endast 40-50 cm kaugusele telefoni lauahoidikusse, et kätega oleks mugav teha viipekeele liigutusi, oli hoolimata pildi väiksusest sellises kauguses pilt siiski arusaadav ja mugav (just käte jälgimiseks) – videopildi kvaliteet oli väga hea.
Telefoni tagakülje kaamerat saab kasutada kaaslasele kõne ajal millegi näitamiseks (ei pea telefoni pöörama). Kaamera ümberlülitamine toimub telefoni ekraanilt.
Helikvaliteet oli selge ja puhas. Videokõne arvestus toimub sekundipõhiselt (mõlemad telefoni peavad olema 3,5G levialas).

Võrdlus

Mobiilsideoperaatori poolt pakutav videokõne pilt on teatava standardiga, mille formaati ei saa muuta. Pilt on kvaliteetne ja kasutajasõbralik. Andmeside kiiruse langemine võib tekitada üksiku pildikvaliteedi häire (just huultelt lugemine võib siis osutuda raskeks). Kõne sekundipõhine arvestus võib takistada vaba ja kiirustamata suhtlemise soodustamist.
Skype`i videokõne puhul tundub, et pildi stabiilselt kõrge kvaliteet on tehnoloogiliselt tagatud sõltumata nii väga andmeside kiirusest. Täisekraani pilti on väga mugav käte ja huulte jälgimiseks. Kuutasuline andmemaht soodustab vaba ja kiirustamata suhtlemist.
Tehnoloogiliselt tundub, et mobiilsele kuulmispuudega inimesele sobib kõige paremini nutitelefoniga Skype`i videokõne kasutamine koos mobiilsideoperaatori kuutasulise andmesidepaketiga ja/või WiFi levialas videokõne jaoks andmeside kasutamisega. Testis selgus, et mõlemad videokõne võimalused on viipekeele kasutamiseks kvaliteetsed ja sobivad.

Pidevalt laienev EMT kiire interneti (3,5G) võrk võimaldab kõikides Eesti suuremates asulates ja nende ümbruses mobiilselt internetis surfata püsiühendusega võrreldava kiirusega … 4G võimaldab internetiühendust kiirusega kuni 100Mbit/s. 4G levialaga kaetakse 2011. aasta jooksul Eesti suuremad linnad ja asulad (EMT).

Uus test aprillis 2012 näitas, et on toimunud uuendus Skype´i videopildi edastuses. Nüüd kuvatakse videokõne pilti täisekraani suuruselt juba telefoni vertikaalses asendis. Telefoni keeramisel horisontaalasendisse pilt ei muutu (ei ole enam oluline, sest pilt on juba täisekraani suurune).

Videokõnede test:


Allikad

Testimine, järeldustele jõudmine ja videoklipi tegemine toimus koostöös EMT tehnilise toe grupi spetsialistidega Kaido Kabral jt.
Videokõne testi taustamuusika Enya - Sail Away.

Kikkas, K. (2011). Tugitehnoloogia. [2012, veebruar 10].
Nutitelefoni omadused ja tehnilised näitajad [2012, veebruar 11]. http://www.gsmarena.com/samsung_i9100_galaxy_s_ii-3621.php

Friday, February 3, 2012

Ülesanne 3. IT ja erivajadused.

Eripedagoogi jaoks on infotehnoloogial kolm eri valdkondades eri määral põimunud rollidegruppi:
  1. Arvuti kui laia profiiliga abivahend – sedalaadi tööd on ühised enamikule arvutikasutajatest (/…/).
  2. Arvuti kui õppeprotsessi lihtsustaja ja mitmekesistaja – siia kuuluvad nii mitmesugused arvutiga ühendatud eriseadmed kui väga lai valik erinevat õpitarkvara (/…/).
  3. Arvuti kui kompensatsioonivahend – eriti just raskete puuetega inimeste jaoks kujutab arvuti endas hindamatut abilist igat laadi eneseteostuseks (Kikkas, 2011).
Mobiilisideoperaatori kodulehelt leiame info: Mobiilsideoperaatorid on aegade jooksul klientidele tutvustanud ridamisi aina uusi ja uusi andmesidetehnoloogiaid – näiteks GPRS, EDGE ja 3G on ehk tuntumad märksõnad, mis on tavakasutajale silma-kõrva jäänud. Tänaseks oleme aga sealmaal, et tarbijale pole enam tähtis mitte niivõrd tehnoloogia, mida ta mobiiltelefon või netipulk kasutab internetiühenduse loomiseks, vaid hoopis tehnoloogiast tulenevad võimalused – internetis surfamine, e-posti lugemine ja kirjutamine, suhtlusvõrgustikud, videote vaatamine jne.
FEPEDA (Üle-Euroopaline Kuulmispuuetega Laste Vanemate Liitude Föderatsioon) on teinud avalduse: Telekommunikatsiooni tööstus peaks ise arendama ja võimalikuks tegema universaalse teenuse kompleksi kurtidele ja kuulmispuuetega inimestele, et vältida lisakulutusi sisenemaks üldisesse kommunikatsiooni võrgustikku. Antud sfääri tootjad peaks igati julgustama ja motiveerima looma ja tutvustama uusi tehnoloogiaid koostöös vastavate kohalike organisatsioonidega. Eesmärk peaks olema võimaldada kurtidele ja kuulmispuudega lastele juurdepääs parimatele tehnilistele abivahenditele.
FEPEDA avaldus ja mobiilsideoperaatori soov pakkuda kuulmispuuetega inimestele uuemaid vajaduspõhiseid teenuseid (nt Skype`i videokõne mobiiltelefonis) julgustab mind läbi viima uurimust  „Kurtide ja vaegkuuljate kaasamine ühiskonda. Suhtlemisvõimaluse suurendamine mobiilsideoperaatori poolt loodud teenuspaketi abil“.


Infotehnoloogia on viimaste kümnendite jooksul pea tundmatuseni muutnud väga paljusid ühiskonnaelu valdkondi. /…/. Eriti põhjalikult on nüüdistehnoloogia muutnud puuetega inimeste positsioone, avades neile tee sellistesse ühiskonnaelu sfääridesse, mis varem oli nende jaoks täiesti suletud (Kikkas, 2011).
Kikkase IT mõjusfääri joonis ja lisatud selgitused ning nendest lähtuvalt tekkinud mõtted:
Füüsiline keskkond – /…/. Infotehnoloogia roll siin on enamasti seotud kaudse mõjutamisega (probleemi teadvustamine, sobivate lahenduste propageerimine) (Kikkas, 2011). Usun, et  väga häid IT-alaseid lahendusi erivajadusega inimesele võivad genereerida, luua ja propageerida just IT alaste teadmistega erivajadusega inimesed ise.
Ühiskonna suhtumine/Sotsiaalpoliitika) – /…/ Infotehnoloogial kui massimeediaga tihedalt seotud valdkonnal on siin öelda kaalukas sõna avaliku arvamuse kujundamisel. Ka on IT areng viimastel aastakümnetel toonud meedia n.-ö igaühe käeulatusse /…/ (Kikkas, 2011). Ma ei ole tulnud selle peale, et lugeda erivajadustega inimeste ajaveebe. Läbitud teema pani mind sellele mõtlema – õppida ja koguda teadmisi läbi massimeedia valdkonna.
Meditsiin ja füüsiline rehabilitatsioon ning taastustegevus Infotehnoloogia on selles vallas enamasti seotud meditsiiniaparatuuriga /…/ (Kikkas, 2011).
Meenub televiisorist vaadatud uudislõik, kus Haapsalu Neuroloogilise Rehabilitatsioonikeskuse füsioterapeut tutvustas 3D kõnnianalüüsi. HNRK kodulehelt saame lugeda, et 3 D „kõnnilabor on sisustatud Viconi liikumis- ja kõnnianalüüsi tehnikaga: 8 MX T-series infrapunakaamerat, 2 videokaamerat (üks salvestamaks inimese liikumist eest-, teine külgvaates). Lisaks 2 AMTI jõuplatvormi. Labori tehniliste lahenduste kasutamine põhineb Viconi tarkvaral: /…/.
Uudislõigust jäi meelde füsioterapeudi poolt öeldu, et selline tehnoloogia on suureks abiks kõndimisraskusega inimesele sobivaimate harjutuste koostamisel ja et praktika on näidanud juba praegu väga häid edasiminekuid ja tulemusi kõndimisraskuste korrigeerimisel.         
(Eri)pedagoogika – /…/. Erinevate riistvaraseadmete ja multimeediatehnoloogia kasutamine kujuneb tõenäoliselt tulevikus eripedagoogika lahutamatuks osaks (Kikkas, 2011). Meenub Ene Koitla artikkel „Digiajastul istub haridus viimases vagunis“, kus autor rõhutab kui tähtis on just kesksete elektrooniliste õppematerjalide loomine, mis on kõigile vabalt kättesaadavad ning lisab, et siin on tähtis roll just riigil ehk haridus- ja teadusministeeriumil. Autor lisab, et „Õpetaja saaks nende baasil kujundada põnevaid õppetegevusi ja luua õppija individuaalseid arenguid arvestava personaalse õpikeskkonna“.
Ristiku Põhikoolis praktikal viibides tunnetasin Irja Rebase matemaatikatunnis, kui arendavalt toimib kooslus – tark-pühendunud õpetaja ja innovaatiline tehnoloogia (Smart-tahvel). Õpilastes oli säilinud suur annus õppeprotsessi nautimise oskust ja  õpimotivatsiooni.
Eneseteostus/Teenused ja abivahendid – Siin meenub meie kursuse ühine õppekäik, kus meile tutvustati arvuti ekraanilugemisprogrammi Jaws, mis annab kõnesüntesaatori programmi abil teada, mis on ekraanil. See programm võimaldab nägemispuudega inimesel kasutada arvutit peaaegu võrdväärselt tavainimesega. Selline võimalus on osutunud väga populaarseks. Kasutajaid lisandub pea iga päev. Saime teada, et vaegnägijate rehabilitatsiooniprogramm võimaldab läbida vastavasisulise arvutiõpetuse kursuse.

Allikad:
Kikkas, K. (2011). IT ja erivajadused. [2012, veebruar 6, 16].

Monday, January 2, 2012

Ülesanne 2. Veebilehe koostamine.

Nõuandeid: Algajale veebilehe tegijale, K. Kikkase Veebi ABC
Abivahend: Validaator W3C

Minu koduleht
Esimene katse. Ülesande võlu ja valu kogemine. Võlu jäi peale.

Ülesanne 1. Erivajadused läbi aegade.

Puue kui tabu.
Puuetega inimeste sotsiaaltoetuste seadus § 2. Mõisted, annab definitsioonid:
1. Puue on inimese anatoomilise, füsioloogilise või psüühilise struktuuri või funktsiooni kaotus või kõrvalekalle.
2. Kõrvalabi või juhendamine on abi osutamine inimesele, kes ei tule iseseisvalt toime söömise, hügieenitoimingute, riietumise, liikumise või suhtlemisega. Järelevalve on ohutuse tagamine inimese suhtes, kes oma tegevuse või tegevusetusega võib tekitada kahju iseenda või teiste inimeste elule, tervisele või varale.
Nõukogude Liidus tegutseti kõrvalabi osutamise ja ohutuse tagamise nimel väga lihtsalt. Sellesse kategooriasse kuuluvad inimesed koondati kinnistesse/poolkinnistesse asutustesse „korralike“ inimeste silma alt ära. Nii oli lihtsam probleemi vältida.
Veel aastast 1978 on ametlikult dokumenteeritud väide, et NSV Liidus ei ole puuetega lapsi. (Kikkas, 2009).
Haapsalus oli üks maja, millest me lapsepõlves sageli mööda kõndisime. Teadsime, et seal elasid teistmoodi lapsed. Ema töökaaslase üks lastest elas ka seal. Me ei rääkinud ega küsinud selle kohta eriti midagi, sest see tundus olevat teema, millest oli valus ja ebamugav rääkida.

Puue kui tervisehäire.
Nõidade põletamine Rootsis 17. saj, kunstnik Goya (1746-1828) aegne inkvisitsioon Hispaanias ja meie enda libahundi Tiina kujutavad nende inimeste saatust, kes ei mahtunud kehtivatesse raamidesse. Mõttemaailma allumatus kehtivatele normidele nimetati hingeliseks haiguseks ja oligi nõid valmis. Hingeõnnistuse nimel ja väikesel tuleriidal põlemisega maa peal päästeti eksinud hing suurest põrgutulest.
Libahundi Tiina ei oleks läbinud ka „valikulis eostamise programmi“ kui talupoeg oleks sellist väljendit teadnud. Margust ta ei saanud. Ja kogukonnast väljaheitmise tulemus oli alati ette teada, selleks oli surm.

Puue kui ühiskonna probleem.
Ühiskond ei tohiks puudega inimestesse suhtuda ainult kui abivajajatesse, vaid neil tuleb aidata leida võimetekohane rakendus.
Abikaasa meenutas, et 70-ndate keskpaigas, kui tema isa oli jahimees, siis oli Jahimeeste Seltsi liige ka üks ühe jalaga mees. See mees kasutas igapäevaselt ja ka jahi ajal metsateedel liikumiseks oma ümberehitatud jalgratast (teisel pedaalil oli eraldi raskus). Mingit vahetegemist, et invaliid või vigane ei olnud. Kuna jahipidamisel on palju erinevaid ülesandeid (otsijad, ajajad, laskurid), siis igale mehele anti võimetekohane ülesanne. Saak jagati alati võrdselt. Need olid tõsised ja haritud kaevanduse mehed. Jala puudumine oli n-ö „tehniline probleem“, mitte põhjus haletsemiseks.
Kõrgesaare raamatust loeme, et tänapäeval on väga tähtsaks probleemiks kujunenud erivajadustega noorte ja täiskasvanute kutseõpe ja tööhõive – üleminek koolist ellu ning jätkuv iseseisev toimetulek. Nimelt osutuvad koolis õpitud oskused kasutuks, isiksus taandareneb, kui kooli järel pole võimalik elada maksimaalselt iseseisvat elu, rakendada oma oskusi eneseteeninduses ja tegelikus töös, veeta koos eakaaslastega vaba aega. Otstarbekate, mitmekesiste ja paindlike lahenduste leidmiseks otsitakse üleminekuvorme hoolekandesüsteemis ja iseseisva elu vahel. Sageli on toeks rahvusvahelised sihtasutused, sh Camphill-, Agape- ja L`Arche- külakooskondade liikumised. /…/. Seadusandja püüab soodustada selliste töökohtade loomist, kus puudega inimesed leiaksid jõukohast rakendust. Samas eeldab selle põhimõtte elluviimine puudega inimeste endi aktiivsust oma huvide eest seismisel (Kõrgesaar, 2002, 19).

Puue kui eluviis.
Ma ei tea, kuivõrd saab inimene oma saatust kujundada. Kõik puuded ei ole sünnijärgsed. Ma ei tea, kui raske on harjuda elu jooksul tekkinud soovimatu olukorraga. Kirjutada nii et,  paljud on sellega leppinud, ei dramatiseeri ega idealiseeri oma seisundit üle, on võib-olla liiga üldine lähenemine. Üks tänapäeva pime kunstnik (nime ei mäleta) ütles intervjuus, et ma ei taha olla maailmakuulus pime kunstnik (maailmakuulus ta ongi, sest teadlased ei oska kuidagi seletada, kuidas ta oma maalide perspektiivi alati õigesti kujutab), ma tahan olla hea kunstnik võrdsetel alustel teistega.

Allikad
Kikkas, K. (2009). Sisejuhatus teemasse: erivajadused läbi aegade. [08.01.2012].
Kõrgesaar, J. (2002). Sissejuhatus hariduslike erivajaduste käsitlusse. Tartu Ülikooli Kirjastus.