Skype`i virtuaalkogukond ja inimsuhted.
Võrk annab edasi küll teate sisu, kuid lõikab ära suure osa kontekstist – situatsiooni, miimika, kehakeele, hääletooni (Kikkas, 2011)
Videokonverents annab edasi nii sõnumi kui ka suure osa taustainfot – miimika, žestid, intonatsioon (Kikkas, 2011).
Skype´i virtuaalkeskkonnas on võimalik suhelda mitmel moel – helistada internetitelefoni kõne Skype`ilt Skype`ile, teha konverentskõne, kasutada videokõnet, grupivideokõnet, suhelda tekstvestlust kasutades. On võimalus suhelda nii taustainfoga kui ka ilma selleta. Suhtluse liik on võimalik valida sõltuvalt soovist ja tehnoloogilistest võimalustest.
Oma väikeses Skype`i kogukonnas suhtlen enamasti just tekstvestlust kasutades. Kasutan ka n-ö seguvarianti – tekstvestluselt üleminekut helistamisele ja tihti ka videokõnele või osalisele videokõnele (just inimesega, kes on lähedane ja viibib välismaal).
Virtuaalreaalsus ja võrgukeskkond areneb üha suurema realismi suunas, võimaldades nii reaalsete nähtuste kui ka fantastiliste sündmuste kujutamist. Mistahes virtuaalmaailm aga ei hakka kunagi asendama tegelikke inimestevahelisi kontakte (Kikkas, 2011).
Skype`i tasuta suhtlemise võimalus toob suhtlusesse teatava rahu ja tunde, et ollakse koos. Suhtlus võib kesta tunde nii, et samal ajal tehakse ka igapäevaseid tegevusi-toimetusi ja suheldakse vestluskaaslasega kui samas ruumis viibijaga. Selline suhtlusviis on päris elu suhtlusele ja tunnetamisele lähedane. Järgnev dialoog, kauge vahemaa tagant (laps õpib välismaal), annab kasvõi pool naljaga tunnete ehtsuse tunnetamisele reaalse kinnituse. Ema: „Ma panen sind korra põrandale.“ (sülearvuti sülest põrandale). Laps (kurvalt): „Emme, ära pane, ma tahan süles edasi olla.“
Kogemused näitavad, et isegi juhul, kui üks osapool on mingis mõttes „teistmoodi“, on esmasele võrgukontaktile järgnev reaalne kontakt palju lihtsam – ja seda mõlemale osapoolele. Siin on aga üks tingimus – ausus (Kikkas, 2011).
Erivajadusega inimese jaoks on suhtlus, kuhugi kuulumine, läheduse tunnetamine veelgi olulisem kui tavalisele inimesele. Kui esmane kontakt on loodud, saab tasapisi edasi liikuda. Skype` suhtlus annab suhtluse/suhte rahulikuks ja loomulikuks arenemiseks aega ja tagab sammhaaval edasiliikumise võimaluse. Kuulmispuudega inimese puhul võib olla videokõne kasutamise võimalus heaks abivahendiks olla ühiskonda rohkem ja aktiivsemalt kaasatud.
Kikkase sõnul on võrgusuhtluses väga oluline viisakus ja oskus ennast üheselt väljendada. Ta toob välja võrgukontakti mängureeglid ehk 10 käsku Virginia Shea raamatu „Netiquettq“ alusel – ole inimene, jää iseendaks, austa teise inimese võrguaega, näe hea välja (väljendusoskus, keelekasutus, stiilitunne), aita piirata sõimusõdu, austa teiste privaatsust, jaga teadmisi, ära kuritarvita võimu, andesta teistele nende eksimused, tea, kus sa oled. Sellised mängureeglid on toeks heade suhte tekkimisele.
Skype`kohta kirjutatud artiklist „Domeeni olemasolu määras internetitelefonile nimeks Skype“ sain teada täpsemaid fakte Skype`i ajaloo, eestlaste osaluse ja kasutamise kohta. „2010. Aastal /…/ helistati Skype`i sees kokku 190 miljardit minutit ning Skypest välja 12,8 miljardit minutit“.
Tehnoloogilise arengu (Skype nutitelefonis), „mis teeb suhtlemise veelg lihtsamaks, ükskõik kus inimesed parasjagu ka ei asu“) ja sellest tingitud kasutajaarvu suurenemise kohta saame lugeda ka uudiseportaalist Neljas.ee, kus Skype`i asepresident ning toote- ja turundusjuht Neil Stevens räägib, et „Meie eesmärgiks on pakkuda Skype`i videokõnede võimalust nii paljudel erinevatel platvormidel kui võimalik /…/. „Igal ajahetkel logib Skype`i üheaegselt sisse umbes 30 miljonit kasutajat. Kokku sooritavad nad samaaegselt üle poole miljoni videokõne“.
Skype` virtuaalse õpikeskkonna kohta saame lugeda artiklist „Skype tutvustas õpetajale ja õpilastele mõeldud virtuaalset õpikeskkonda“, et „Skype`i uus õpikeskkond aitab õpetajatel leida partnerkoole ja -klasse, mõttekaaslasi ja külalisesinejaid, et seeläbi muuta õppetöö lihtsamaks ning koolitunnid õpilaste jaoks põnevamaks, interaktiivsemaks ja meeldejäävamaks. Uuel õpikeskkonnal on mitmeid kasutusvõimalusi. Nii saab näiteks otsida ja jagada õppematerjale, avastada klassiruumist lahkumata Skype`i videokõne vahendusel uusi kultuure ja õppida võõrkeeli, muutes seeläbi keele- ja geograafiatunnid senisest vahetumaks“.
Inimene õpib ja tehnoloogia areneb. Häid inimsuhteid hoides, nõrgemaid toetades, haridust-kultuur endas kandes – selline suhtlus aitab inimest elus edasi nii tava- kui virtuaalkeskkonnas.
Allikad
Kikkas, K. (2011). Internetisuhtlusest. [2012, veebruar 20].
Hanson, M. (2011). Domeeninime olemasolu määras internetitelefonile nimeks Skype. [2012, veebruar 20].
Skype`i funktsioonide nimetused [2012, veebruar 19].
