Ülesanne 2. Veebilehe koostamine.

Nõuandeid: Algajale veebilehe tegijale, K. Kikkase Veebi ABC
Abivahend: Validaator W3C

Minu koduleht
Esimene katse. Ülesande võlu ja valu kogemine. Võlu jäi peale.

Ülesanne 1. Erivajadused läbi aegade.

Puue kui tabu.

Puuetega inimeste sotsiaaltoetuste seadus § 2. Mõisted, annab definitsioonid:

1. Puue on inimese anatoomilise, füsioloogilise või psüühilise struktuuri või funktsiooni kaotus või kõrvalekalle.

2. Kõrvalabi või juhendamine on abi osutamine inimesele, kes ei tule iseseisvalt toime söömise, hügieenitoimingute, riietumise, liikumise või suhtlemisega. Järelevalve on ohutuse tagamine inimese suhtes, kes oma tegevuse või tegevusetusega võib tekitada kahju iseenda või teiste inimeste elule, tervisele või varale.

Nõukogude Liidus tegutseti kõrvalabi osutamise ja ohutuse tagamise nimel väga lihtsalt. Sellesse kategooriasse kuuluvad inimesed koondati kinnistesse/poolkinnistesse asutustesse „korralike“ inimeste silma alt ära. Nii oli lihtsam probleemi vältida.

Veel aastast 1978 on ametlikult dokumenteeritud väide, et NSV Liidus ei ole puuetega lapsi. (Kikkas, 2009).

Haapsalus oli üks maja, millest me lapsepõlves sageli mööda kõndisime. Teadsime, et seal elasid teistmoodi lapsed. Ema töökaaslase üks lastest elas ka seal. Me ei rääkinud ega küsinud selle kohta eriti midagi, sest see tundus olevat teema, millest oli valus ja ebamugav rääkida.

Puue kui tervisehäire.

Nõidade põletamine Rootsis 17. saj, kunstnik Goya (1746-1828) aegne inkvisitsioon Hispaanias ja meie enda libahundi Tiina kujutavad nende inimeste saatust, kes ei mahtunud kehtivatesse raamidesse. Mõttemaailma allumatus kehtivatele normidele nimetati hingeliseks haiguseks ja oligi nõid valmis. Hingeõnnistuse nimel ja väikesel tuleriidal põlemisega maa peal päästeti eksinud hing suurest põrgutulest.

Libahundi Tiina ei oleks läbinud ka „valikulis eostamise programmi“ kui talupoeg oleks sellist väljendit teadnud. Margust ta ei saanud. Ja kogukonnast väljaheitmise tulemus oli alati ette teada, selleks oli surm.

Puue kui ühiskonna probleem.

Ühiskond ei tohiks puudega inimestesse suhtuda ainult kui abivajajatesse, vaid neil tuleb aidata leida võimetekohane rakendus.

Abikaasa meenutas, et 70-ndate keskpaigas, kui tema isa oli jahimees, siis oli Jahimeeste Seltsi liige ka üks ühe jalaga mees. See mees kasutas igapäevaselt ja ka jahi ajal metsateedel liikumiseks oma ümberehitatud jalgratast (teisel pedaalil oli eraldi raskus). Mingit vahetegemist, et invaliid või vigane ei olnud. Kuna jahipidamisel on palju erinevaid ülesandeid (otsijad, ajajad, laskurid), siis igale mehele anti võimetekohane ülesanne. Saak jagati alati võrdselt. Need olid tõsised ja haritud kaevanduse mehed. Jala puudumine oli n-ö „tehniline probleem“, mitte põhjus haletsemiseks.

Kõrgesaare raamatust loeme, et tänapäeval on väga tähtsaks probleemiks kujunenud erivajadustega noorte ja täiskasvanute kutseõpe ja tööhõive – üleminek koolist ellu ning jätkuv iseseisev toimetulek. Nimelt osutuvad koolis õpitud oskused kasutuks, isiksus taandareneb, kui kooli järel pole võimalik elada maksimaalselt iseseisvat elu, rakendada oma oskusi eneseteeninduses ja tegelikus töös, veeta koos eakaaslastega vaba aega. Otstarbekate, mitmekesiste ja paindlike lahenduste leidmiseks otsitakse üleminekuvorme hoolekandesüsteemis ja iseseisva elu vahel. Sageli on toeks rahvusvahelised sihtasutused, sh Camphill-, Agape- ja L`Arche- külakooskondade liikumised. /…/. Seadusandja püüab soodustada selliste töökohtade loomist, kus puudega inimesed leiaksid jõukohast rakendust. Samas eeldab selle põhimõtte elluviimine puudega inimeste endi aktiivsust oma huvide eest seismisel (Kõrgesaar, 2002, 19).

Puue kui eluviis.

Ma ei tea, kuivõrd saab inimene oma saatust kujundada. Kõik puuded ei ole sünnijärgsed. Ma ei tea, kui raske on harjuda elu jooksul tekkinud soovimatu olukorraga. Kirjutada nii et,  paljud on sellega leppinud, ei dramatiseeri ega idealiseeri oma seisundit üle, on võib-olla liiga üldine lähenemine. Üks tänapäeva pime kunstnik (nime ei mäleta) ütles intervjuus, et ma ei taha olla maailmakuulus pime kunstnik (maailmakuulus ta ongi, sest teadlased ei oska kuidagi seletada, kuidas ta oma maalide perspektiivi alati õigesti kujutab), ma tahan olla hea kunstnik võrdsetel alustel teistega.

Allikad

Kikkas, K. (2009). Sisejuhatus teemasse: erivajadused läbi aegade. [08.01.2012].

http://beta.wikiversity.org/wiki/Haridustehnoloogia_ja_erivajadustega_inimesed/Sissejuhatus_teemasse:_erivajadused_l%C3%A4bi_aegade

Kõrgesaar, J. (2002). Sissejuhatus hariduslike erivajaduste käsitlusse. Tartu Ülikooli Kirjastus.

https://www.riigiteataja.ee/akt/13114771. [08.01.2012].

Haridustehnoloogia ja erivajadusega inimesed

Täna algas kursus KAE6020.
Mul tuleb läbida 6 teemat.
1. Sissejuhatus teemasse: erivajadused läbi aegade. Ülesandes vaadelda eraldi nelja teemat.
2. Oma veebilehe loomine ja ülespanemine dropbox.com faililattu. See peab olema public kaustas!
3. IT ja erivajadused.
    Kirjuta enda ajaveebi lühiessee (ca 1 lk) IT rollist erivajadustega inimestele.
4. Tugitehnoloogia.
    Valida kaks tugitehnoloogia toodet (samast kategooriast - eriklaviatuurid, punktkirjatehnika vms) ja võrrelda neid omavahel (~ 1 lk).
5. Ligipääsetav internet.
    Analüüsida ühe kaasõpilase veebilehte ja kirjutada 0,5-1 lk analüüs (eeskätt ligipääsetavuse vaatenurgast).
6. Võrgusuhete eripärad.
    Kirjeldada üht virtuaalkogukonda ja sealseid inimsuhteid.